Aiaraudtee 1The Denver Garden Railway Society 

Rongimaailmast

1784 valmistab William Murdock Inglismaal esimese töötava auruvaguni (mudeli).

1804 valmib esimene vedur, aga et see oli rööbaste kohta liiga raske, siis katsetused lõpetati.

1808 valmib esimene töö- ja sõiduvõimeline vedur.

1812 avati esimene töötav raudteelõik Middleton – Leedsi kivisöeraudteel.

1814 teeb proovisõidu esimese Stephensoni ehitatud vedur „Locomotion“.

18 septembril 1825 avati Stoctoni ja Darlingtoni vahel esimene raudteeliin (43,5 km).

1840 valmib esimene mudelraudtee „Carpet Railway“

1891 näitab Märklin Leipzigi messil esimesi masstootmisesse minevaid mudelronge. Need on mõõtkavades „1“ (45mm), „2“ (51mm) ja „3“ (63,5mm). Mõne aasta pärast lisandub ka „O“ (32mm). NB! mõõtkavad 2 ja 3 on tänapäeval vähe teistsugused.

1895 valmistab Märklin esimese pöörangu, hooned, signaalid ja tunneli.

1901 valmistab Märklin esimese 3-rööpaniidiga vahelduvvoolu raudtee (kõik varasemad mudelid olid üleskeeratavad või aurumasinaga).

1922 valmib 16,5mm mudelraudtee (algselt OO, aga varsti lisandub ka HO).

1949 esitleb Rokal uut mõõtkava TT (1:120, 12mm).

1960 esitleb Arnold mõõtkava N (1:160, 9mm).

1972 hakkab Märklin tootma mõõtkava Z (1:220, 6,5mm).

Katsesõidud Eestis

1956
Kitsarööpmelisel raudteel proovitakse uusi Pafawag reisivaguneid. Jäidki sõitma.

1962-63
Tallinna depoos võetakse katsesõitudeks arvele Saksamaal Kielis valmistatud reisi- ja kaubavedur TG300 (ainueksemplar). Vedur rikuti veel garantiiajal ja jäi seisma kuni lammutamiseni 1980 aastal.

1967-68
Tallinn – Tapa ja Tallinn - Haapsalu liinidel teevad proovisõidu akurongid Sr3A6M.

1972 juuni-november
Tallinn-Leningradi reisirongi veab aegajalt Inglismaal valmistatud vedur HS4000 „Kestrel“. Veduri ainuke eksemplar valmistati 1967 aastal ja sellel on siiamaani Inglismaal kultuslik staatus (sh mudelid erinevates mõõtkavades). Vedur toodi 1971 Moskva raudteenäitusele ja müüdi siis N-Liidule.

2011
Proovisõidud teeb GE poolt konstrueeritud ja Kasastanis toodetud vedur TE33A. Järgnes leping 15 veduri ostuks, mis aga 2015 aastal tühistati.

Kõigi (va TE33A) kohta võin öelda – „olen näinud, olen sõitnud“.

TE33A

Tingvagun

Tingvagun on kokkuleppeline pikkusühik, mis on aluseks rongide koostamisel (jaamateede standardpikkused). Vagunite tegelikku pikkust väljendatakse suhtarvuga tingvaguni suhtes. Tingvaguni  mõõdud on aja jooksul muutunud (vastavalt uuema veeremi tulekuga raudteedele).

Tingvagun ja suhtarvud 50-ndatel aastatel.

Tingvagun (2-teljeline kaubavagun)                         1,0    (8m)
4-teljeline täismetall reisivagun                                 3,0   (24m)
4-teljelised teised reisivagunid                                  2,5   (20m)
2- ja 3-teljelised reisivagunid                                    2,0    (16m)
4-teljelised kinnised vagunid                                    1,9
4-teljelised poolvagunid ja platvormid                     1,8
4-teljelised tsisternid                                                 1,5
2-teljelised platvormid ja isotermilised vagunid       1,3
Muud 2-teljelised vagunid                                        1,0
4- ja enamteljelised vedurid (tendrita)                      2,0
Vähem, kui 4-teljelised vedurid (tendrita)                1,0
3- ja 4-teljelised tendrid                                            1,0
6-teljelised tendrid                                                    1,5


Tingvagun ja jaamateede standardid täna.

Tingvaguni pikkuseks on 14 000 mm (14 meetrit).
Kaubarongi standardpikkuseks on 57 tingvagunit ehk 798 meetrit.
Jaamateede standardpikkused on:

850 m             Eestis ja Venemaal
1050 m            Eestis ja Venemaal
1250 m            Eestis ja Venemaal
1550 m            Venemaal

Koidula piirijaama pikimad teed on 1549, 1545 ja 1527 meetrit. Narva jaama pikim tee on 1848 meetrit (sel juhul on rongi poolt hõivatud ka üks pöörang). Venemaa ja Ameerika magistraalteedel liiguvad kuni 2 km pikkused kaubarongid.

Tingvagunid mudelraudteel.

Eks me nii plaane tehes ju arvestamegi – laadimisteele 3 kaubavagunit, perrooni äärde 4 pikka (4-teljelist) reisivagunit ja tupikteele 3 lühikest (2-teljelist) reisivagunit. Seega valime kõige lihtsama tee ja kehtestame ise endale mitu erinevat tingvagunit, millega siis arvestada.


Euroopa jaoks endised.

Aastatel 1956-1968 toodeti Saksa DV-s ka mõõtkava S (1:64). Midagi toodi ka N-Liitu, nii et selle mõõtkava pööranguid olen kunagi ka ise käes hoidnud.

Wesa-Bahn üritas Schweiss-TT nime all uut mõõtkava populaarseks muuta. Muutis küll mitu korda parameetreid, aga sellele õigele pihta ei saanud, hoopis Rokal tõi välja mõõtkava, mis on tänaseks tuntud kui klassikaline TT (1:120, 12mm). Wesa-Bahn katsetused olid siis järgmised:
1:110, 12mm (1945-1950), 1:100, 13mm (1950-1958), 1:100, 12mm (1958-1966).

3-rööpaline O-mõõtkavas vahelduvvoolu raudtee. Teateid tootmise kohta Euroopas mul pole rohkem, kui et selliseid toodeti N-Liidus 1951-1969 ja üks komplektidest on ka Tartu Mänguasjamuuseumi vitriinis. Küll on need raudteed siiani populaarsed ingliskeelses maailmas (Lionel ja MTH Ameerikas ning Hornby Duplo-sari Inglismaal).

Eesti raudteede liinivõrk

Eesti Raudtee teede üldpikkus on 1219 km sh 2-rajalisi teid on 94 km.
Elektriaudteede teede üldpikkus on 132 km
Laiarööpmeliste teede laius on 1520 mm (enne 1960 aastat 1524 mm)
Kitsarööpmeliste raudteede laius on 750 ja 600mm.
Lavassaare muuseum-raudtee (750mm) pikkus on 2 km. Veel on 750mm kitsarööpmelised Naissaarel ja Avinurmes.
Kõige uuem on Nurme 600mm raudtee (Tori vallas)

Jaamad Eestis.

Eesti Raudteel on kokku 61 jaama
Jaamad jagunevad tugi- ja vahejaamadeks.
Vahejaamad on „kinnitatud“ tugijaamade juurde.
Tugijaamad on Tallinn, Ülemiste, Rakvere, Narva, Tartu, Valga ja Paldiski
Jaamateede standardpikkus on 57 tingvagunit (a´ 14 m, kokku 798 m).

Reisirongide perrooni pikkus.

Perrooni täispikkus on (2019) 400m. Võrdluseks – Haapsalu varikatusega perroon (1905) on 216m pikk. Tänaseks on riigisiseste rongide perrooni standard 150 meetrit ja väikestes peatuskohtades ainult 30 meetrit. Balti jaama pikimad perroonid on 510 m (1-e ja 4-nda tee vahel) ning 380 m (4-nda ja 5-nda tee vahel). Kõige lühem perroon (85 m) asub 7-nda ja 8-nda tee vahel. Ülejäänud 3 perrooni on standardpikkusega (150 m).

Tasuta ühistransport
60-ndatel

Seda nimetati töölisterongiks, mis sõitis iga tööpäeva hommikul ja pealelõunal liini Kunda – Rakvere - Kunda. Mina tegin ühe sõidu Kundast Rakverre kaasa 60-ndate algul. Kunda raudteejaamas oli korralik kõrge perroon ja selle eest sõitis välja 2-teljelistest reisivagunitest (5 või 6) koosnev rong, mida vedas Sch-A seeria  auruvedur. Rong oli rahvast täis aga Rakvereni sõitsid vähesed. Tol ajal seda rongi jaama ei lubatud ja lõpp-peatus oli Näpi ülesõidu juures, kus perroon puudus. Kui rong tühjaks sai, siis sõitis tõukeveduriga esimese jaamani, kus vedur teise otsa ümber haagiti.

60-ndate lõpuks oli rongil luba Rakvere jaama sõita olemas. Siis koosnes rong 2-st 2-teljelisest reisivagunist ja TGM3 vedurist. Varsti läks rong veel väiksemaks – ainult 1 vagun, mida sikutas DGKU-tüüpi dresiin. Ühel päeval, mida ma nimetada ei oska, ei tulnud enam sedagi.