2. Avaleht
  3. Rongimaailm
  4. kategooriata
  5. Getting Started

Aiaraudtee 1The Denver Garden Railway Society 

It's easy to get started creating your website. Knowing some of the basics will help.

What is a Content Management System?

A content management system is software that allows you to create and manage webpages easily by separating the creation of your content from the mechanics required to present it on the web.

In this site, the content is stored in a database. The look and feel are created by a template. Joomla! brings together the template and your content to create web pages.

Logging in

To login to your site use the user name and password that were created as part of the installation process. Once logged-in you will be able to create and edit articles and modify some settings.

Creating an article

Once you are logged-in, a new menu will be visible. To create a new article, click on the "Submit Article" link on that menu.

The new article interface gives you a lot of options, but all you need to do is add a title and put something in the content area. To make it easy to find, set the state to published.

You can edit an existing article by clicking on the edit icon (this only displays to users who have the right to edit).

Template, site settings, and modules

The look and feel of your site is controlled by a template. You can change the site name, background colour, highlights colour and more by editing the template settings. Click the "Template Settings" in the user menu.

The boxes around the main content of the site are called modules. You can modify modules on the current page by moving your cursor to the module and clicking the edit link. Always be sure to save and close any module you edit.

You can change some site settings such as the site name and description by clicking on the "Site Settings" link.

More advanced options for templates, site settings, modules, and more are available in the site administrator.

Site and Administrator

Your site actually has two separate sites. The site (also called the front end) is what visitors to your site will see. The administrator (also called the back end) is only used by people managing your site. You can access the administrator by clicking the "Site Administrator" link on the "User Menu" menu (visible once you login) or by adding /administrator to the end of your domain name. The same user name and password are used for both sites.

Learn more

There is much more to learn about how to use Joomla! to create the website you envision. You can learn much more at the Joomla! documentation site and on the Joomla! forums.

Katsesõidud Eestis

1956
Kitsarööpmelisel raudteel proovitakse uusi Pafawag reisivaguneid. Jäidki sõitma.

1962-63
Tallinna depoos võetakse katsesõitudeks arvele Saksamaal Kielis valmistatud reisi- ja kaubavedur TG300 (ainueksemplar). Vedur rikuti veel garantiiajal ja jäi seisma kuni lammutamiseni 1980 aastal.

1967-68
Tallinn – Tapa ja Tallinn - Haapsalu liinidel teevad proovisõidu akurongid Sr3A6M.

1972 juuni-november
Tallinn-Leningradi reisirongi veab aegajalt Inglismaal valmistatud vedur HS4000 „Kestrel“. Veduri ainuke eksemplar valmistati 1967 aastal ja sellel on siiamaani Inglismaal kultuslik staatus (sh mudelid erinevates mõõtkavades). Vedur toodi 1971 Moskva raudteenäitusele ja müüdi siis N-Liidule.

2011
Proovisõidud teeb GE poolt konstrueeritud ja Kasastanis toodetud vedur TE33A. Järgnes leping 15 veduri ostuks, mis aga 2015 aastal tühistati.

Kõigi (va TE33A) kohta võin öelda – „olen näinud, olen sõitnud“.

TE33A

Tingvagun

Tingvagun on kokkuleppeline pikkusühik, mis on aluseks rongide koostamisel (jaamateede standardpikkused). Vagunite tegelikku pikkust väljendatakse suhtarvuga tingvaguni suhtes. Tingvaguni  mõõdud on aja jooksul muutunud (vastavalt uuema veeremi tulekuga raudteedele).

Tingvagun ja suhtarvud 50-ndatel aastatel.

Tingvagun (2-teljeline kaubavagun)                         1,0    (8m)
4-teljeline täismetall reisivagun                                 3,0   (24m)
4-teljelised teised reisivagunid                                  2,5   (20m)
2- ja 3-teljelised reisivagunid                                    2,0    (16m)
4-teljelised kinnised vagunid                                    1,9
4-teljelised poolvagunid ja platvormid                     1,8
4-teljelised tsisternid                                                 1,5
2-teljelised platvormid ja isotermilised vagunid       1,3
Muud 2-teljelised vagunid                                        1,0
4- ja enamteljelised vedurid (tendrita)                      2,0
Vähem, kui 4-teljelised vedurid (tendrita)                1,0
3- ja 4-teljelised tendrid                                            1,0
6-teljelised tendrid                                                    1,5


Tingvagun ja jaamateede standardid täna.

Tingvaguni pikkuseks on 14 000 mm (14 meetrit).
Kaubarongi standardpikkuseks on 57 tingvagunit ehk 798 meetrit.
Jaamateede standardpikkused on:

850 m             Eestis ja Venemaal
1050 m            Eestis ja Venemaal
1250 m            Eestis ja Venemaal
1550 m            Venemaal

Koidula piirijaama pikimad teed on 1549, 1545 ja 1527 meetrit. Narva jaama pikim tee on 1848 meetrit (sel juhul on rongi poolt hõivatud ka üks pöörang). Venemaa ja Ameerika magistraalteedel liiguvad kuni 2 km pikkused kaubarongid.

Tingvagunid mudelraudteel.

Eks me nii plaane tehes ju arvestamegi – laadimisteele 3 kaubavagunit, perrooni äärde 4 pikka (4-teljelist) reisivagunit ja tupikteele 3 lühikest (2-teljelist) reisivagunit. Seega valime kõige lihtsama tee ja kehtestame ise endale mitu erinevat tingvagunit, millega siis arvestada.


Euroopa jaoks endised.

Aastatel 1956-1968 toodeti Saksa DV-s ka mõõtkava S (1:64). Midagi toodi ka N-Liitu, nii et selle mõõtkava pööranguid olen kunagi ka ise käes hoidnud.

Wesa-Bahn üritas Schweiss-TT nime all uut mõõtkava populaarseks muuta. Muutis küll mitu korda parameetreid, aga sellele õigele pihta ei saanud, hoopis Rokal tõi välja mõõtkava, mis on tänaseks tuntud kui klassikaline TT (1:120, 12mm). Wesa-Bahn katsetused olid siis järgmised:
1:110, 12mm (1945-1950), 1:100, 13mm (1950-1958), 1:100, 12mm (1958-1966).

3-rööpaline O-mõõtkavas vahelduvvoolu raudtee. Teateid tootmise kohta Euroopas mul pole rohkem, kui et selliseid toodeti N-Liidus 1951-1969 ja üks komplektidest on ka Tartu Mänguasjamuuseumi vitriinis. Küll on need raudteed siiani populaarsed ingliskeelses maailmas (Lionel ja MTH Ameerikas ning Hornby Duplo-sari Inglismaal).

Eesti raudteede liinivõrk

Eesti Raudtee teede üldpikkus on 1219 km sh 2-rajalisi teid on 94 km.
Elektriaudteede teede üldpikkus on 132 km
Laiarööpmeliste teede laius on 1520 mm (enne 1960 aastat 1524 mm)
Kitsarööpmeliste raudteede laius on 750 ja 600mm.
Lavassaare muuseum-raudtee (750mm) pikkus on 2 km. Veel on 750mm kitsarööpmelised Naissaarel ja Avinurmes.
Kõige uuem on Nurme 600mm raudtee (Tori vallas)

Jaamad Eestis.

Eesti Raudteel on kokku 61 jaama
Jaamad jagunevad tugi- ja vahejaamadeks.
Vahejaamad on „kinnitatud“ tugijaamade juurde.
Tugijaamad on Tallinn, Ülemiste, Rakvere, Narva, Tartu, Valga ja Paldiski
Jaamateede standardpikkus on 57 tingvagunit (a´ 14 m, kokku 798 m).

Reisirongide perrooni pikkus.

Perrooni täispikkus on (2019) 400m. Võrdluseks – Haapsalu varikatusega perroon (1905) on 216m pikk. Tänaseks on riigisiseste rongide perrooni standard 150 meetrit ja väikestes peatuskohtades ainult 30 meetrit. Balti jaama pikimad perroonid on 510 m (1-e ja 4-nda tee vahel) ning 380 m (4-nda ja 5-nda tee vahel). Kõige lühem perroon (85 m) asub 7-nda ja 8-nda tee vahel. Ülejäänud 3 perrooni on standardpikkusega (150 m).

Tasuta ühistransport
60-ndatel

Seda nimetati töölisterongiks, mis sõitis iga tööpäeva hommikul ja pealelõunal liini Kunda – Rakvere - Kunda. Mina tegin ühe sõidu Kundast Rakverre kaasa 60-ndate algul. Kunda raudteejaamas oli korralik kõrge perroon ja selle eest sõitis välja 2-teljelistest reisivagunitest (5 või 6) koosnev rong, mida vedas Sch-A seeria  auruvedur. Rong oli rahvast täis aga Rakvereni sõitsid vähesed. Tol ajal seda rongi jaama ei lubatud ja lõpp-peatus oli Näpi ülesõidu juures, kus perroon puudus. Kui rong tühjaks sai, siis sõitis tõukeveduriga esimese jaamani, kus vedur teise otsa ümber haagiti.

60-ndate lõpuks oli rongil luba Rakvere jaama sõita olemas. Siis koosnes rong 2-st 2-teljelisest reisivagunist ja TGM3 vedurist. Varsti läks rong veel väiksemaks – ainult 1 vagun, mida sikutas DGKU-tüüpi dresiin. Ühel päeval, mida ma nimetada ei oska, ei tulnud enam sedagi.