Mootorvedurid alates 1959

Esimesed mootorvedurid Eesti rööbastel olid siis 2-sektsioonilised TE7-seeria reisivedurid. Kuulusid need oktoobriraudteele ja tegid  Tallinn-Leningradi reisirongide ees nö testsõite. Et vedurid olid punast värvi, võib arvata, et tavaliselt vedasid need firmarongi „Krasnaja strela“, mis sõitis Leningradi ja Moskva vahet. Lapsena nägin neid mitu korda ja seepärast ka siis täpne info värvi kohta.

Selliseid juhukülalisi olen Eesti raudteedel hiljemgi näinud. Nii nägin 1962 aastal korra Saksamaal tehtud katsevedurit TG300 ja 1972 aastal 3 korda Brittide kultusvedurit HS400 „Kestrel“. Viimasel korral tegin selle rongiga ka sõidu kaasa (Jõhvist Rakvere). Mõlema veduri katsesõidud lõppesid kuulsusetult kusagil romulates. Briti veduri juhitud rongi saabumine oli omajagu koomiline vaatepilt. Igaks juhuks olid need rongid kaksikveoga ja tagumiseks vedajaks oli loomulikult TEP60. Et Briti vedur oli tunduvalt madalam, siis paistsid TEP60-ne kabiiniaknad üle Briti veduri katuse!

Kui minna tagasi mootorvedurite kronoloogia juurde, siis tulid kõigepealt manöövervedurid TEM1 ja VME1 (mõlemad 1960) ning seejärel reisivedur TEP60 (1961). Kaubavedurite saabumiseni tuli oodata veel 10 aastat. Järgnevas osas ma ajalist järjekorda ei pea, küll reastan vedurid kasutuse järgi – reisivedurid, kaubavedurid ja manöövervedurid.

TEP60 (Co´-Co´) seeria vedurid valmistati Kolomna veduritehases aastatel 1960 kuni 1985. Vedurid olid ette nähtud eeskätt raskete reisirongide vedamiseks (Eestis kuni 18 vagunit). Veduri piirkiiruseks oli 160 km/h ja sellega on mingil ajal ka Eesti raudteedel sõidetud (Tallinn-Moskva rong „Estonia“ Tapa-Rakvere lõigul).

Alates 70-ndatest võis TEP60 vedureid näha ka paljudel siseliinidel (näiteks Tallinn-Viljandi). Paradoksaalsel kombel võeti esimesed 7 seda tüüpi vedurit Eestis arvele alles 1992 aastal. Kuna vedurid olid juba vanad, siis hakkas nende mahakandmine peale juba mõne aasta pärast. Tuleb välja, et ENSV ajal sõitsid meie raudteeliinidel külalised, mida juhtisid Eesti meeskonnad.

TEP60-seeria vedureid toodeti kokku 1472tk ja üks neist on veel Eestimaal alles ning asub Haapsalu Raudteemuuseumis (tehasenumbri 0924 asemel on Eesti Vabariigis antud 1006).

Saatuse tahtel olen näinud mitmeid ajaloolise tähtsusega asju ja hetki. Nägin oma silmaga ka TEP60-ne esimest sõitu Leningrad-Tallinna rongi ees. Vanaisa töötas raudteel ja info oli seega ette teada. Sõitsime onu autoga Rakveres mööda Jaama tänavat KEK-i ülesõidust kuni Tõrremäe ülesõiduni rongi kõrval kaasa. Vedur oli roheline ja esimesed vedurid olidki kõik seda värvi. Punased tulid alles mõni aasta hiljem. Mina lapsena ootasin muidugi siis veel ka siniseid ja kollaseid ….

TEP70 (Co´-Co´) vedurite tootmine algas väikeseeriatena juba 1977 aastal, kuid põhitootmine alles aastal 1987. Eesti raudteedel hakkasid sõitma kõigepealt Oktoobriraudteele ja seejärel ka Läti raudteele kuuluvad vedurid. Vedurite arv Eesti registrites on minule täpselt teadmata. Esimesed 4 vedurit osteti Eesti raudteele juba 1993 aastal. Praegu sõidavad veel mõned „GO Rail“ logoga vedurid.

M62 (Co´-Co´) seeria vedurid töötati välja Luganski veduritehases (Ukraina) eeskätt Ungari ja teiste Ida-Euroopa raudteede jaoks. Veduriseeria tehasetähis oli algselt TE112, mis muutus ungaripäraseks M62-ks peale Ungarist saadud tellimust. Selle kauba- ja reisiveduri 2 prototüüpi valmisid aastal 1964. Seeriatootmine algas 1965 aastal ja kestis kuni 1995-nda aastani. Lisaks Ida-Euroopa riikidele, toodeti vedurit veel ka Kuuba, Mongoolia, Iraagi ja N-Liidu enda jaoks. Saksamaal anti sellele vedurile hüüdnimeks „Taigatrommel“ (trommel – trummipõrin) aga Venemaal hellitava kõlaga „Maschka“. Eestisse jõudsid esimesed M62-d 1971 aastal ja sellega algas laiarööpmelisel raudteel lõplik üleminek diiselveole. Aegade jooksul on Eestis kirjas olnud 36 vedurit. 1976 aastal alustati 2M62-seeria kaksikvedurite tootmist ja veel samal aastal saabusid esimesed vedurid ka Tapa depoosse.

Et M62 ja 2M62 on universaalvedurid, siis rakendati neid 90-ndatel sageli ka reisirongide ette (Tallinn-Moskva ja Tallinn-Šestokai). 

Vedurite osakaal raudteel vähenes 90-ndate lõpus, kui kasutusele võeti 2TE166 seeria vedurid. Täielikult lõppes nende vedurite kasutamine aga aastal 2002, kui tulid Ameerika vedurid.

2TE116 (Co´-Co´ + Co´-Co´) seeria esimesed vedurid jõudsid Eestisse 1997 aastal. Tootmises oli see veduritüüp juba aastast 1971 ning tootjaks Luganski veduritehas. Tänu diislitele, mis koormuse all töötades teevad kaugele kostvat lennukimüra, sai vedur hüüdnimeks „Boeing“. Need vedurid töötavad tänaseni, sest Ameerika päritolu vedureid Venemaa üle piiri sõita ei luba.

TE3 (Co´-Co´ + Co´-Co´) – seeria vedurid ilmusid Eesti rööbastele juba 1971 aastal (Pihkva depoo). Hiljem hakkasid kaupu üle piiri vedama ka Riia depoo sama tüüpi vedurid. Et vedurid olid vanad (tootmises aastatel 1953 kuni 1973), siis hakati neid 80-ndate teisel poolel uuemate vastu välja vahetama. Vene raudteed võtsid kasutusele 2TE116-seeria vedurid ja lätlased 2TE10-seeria vedurid.

2TE10 (Co´-Co´ + Co´-Co´) mõned modifikatsioonid sarnanevad väliselt 2TE116- seeria veduritega. Eesti raudtee jaoks on need vedurid külalised, mis veel 80-ndate lõpus sõitsid ka sisemaale, aga praeguseks ainult Valgani.

General Elektric (GE) Dash-7 seeria vedureid toodi Eestisse kahte tüüpi. C30-7 vedurid olid tootmises 1976 kuni 1986 ja valmistati kokku 1137 vedurit, neist C30-7A tüüpi oli 50 vedurit. C36-7 vedurid ehitati aastail 1978 kuni 1989 ja kokku tehti 599 masinat, neist 422 saadeti Hiinasse (seerianimeks ND5).

Eestisse saabusid vedurid 2002 aasta suvel. Vedurid olid kasutatud ja vene rööpalaiusele ümberehitatud (siit ka indeks „i“ täpsustatud seerianimes).  C36-7i vedureid tuli 56tk ja need kannavad pardanumbreid 1500-1557. C30-Ai vedureid toodi 24 ja nende pardanumbrid on 1558-1576.

Idee sooritada ameerika veduritega ka piiriüleseid sõite, kukkus läbi. Ameerika vedurite teljekoormus on suurem, kui vene raudteede standard ette näeb ja see andis veene ametnikele võimaluse keelata veduritele piiriületamine. Niisiis tuli mingi arv 2TE116-seeria vedureid ikkagi kasutusele võtta.

Hiina kauba- ja manöövervedurid DF7G-E oli 2011 aasta suurprojekt, mis lõpuks piirdus vaid kahe veduri jõudmisega Eestisse (esialgne tehing kokku 17-le vedurile tühistati). Esialgseil andmeil kasutatakse neid vedureid lisaks Hiinale ja Eestile veel Keenias ja Kuubal (seal ka reisrongide vedamiseks).