TEEMA:

On andmeid kes tegeleb? Ühtegi kodulehte (peale Roco) pole, kuid seal teistsuguse geomeetriaga ballast neil.

Asja uurides leidsin hollandist edasimüüja kus suht head hinnad ja nüüd tekkis küsimus- kui mea olen tavarööpaid lõiganud endale vajalikuks pikkuseks, kuidas on lugu "ballast rööbastega"? Kui kasutad flexirööbast, võib vajadus tulla seda lühendada.

Nende ballastiga rööbaste kohta ei tea öelda, aga flexi kohta tean küll soovitada: need on nõrgad ja vedelad solkmed ja peavad kindlassti korralikult maketi küljes kinni olema. Mina kasutasin maketi otstes, kuhu need 62mm ülemineku jupid käisid, flexide otsas tugevate tavaliste sirgete rööbaste juppe. Tegin näiteks tavalise Piko sirge pooleks ja need pooled lisasin mooduli kummassegi otsa flexile otsa.

Mida kinnitusest arvate? Peaks saama lõigata ja ühendusklemmid on liigutatavad pluss sälgu saab ka vajalikku kohta teha ühenduse jaoks.

Mida kinnitusest arvate? Peaks saama lõigata ja ühendusklemmid on liigutatavad pluss sälgu saab ka vajalikku kohta teha ühenduse j

aoks.

Tartu Mänguasjamuuseumi maketil on ainult Fleischmann Profi rööpad. Fleksi on üksjagu (asendasin nendega palju ka standardkõveraid lõike) ning lõigatud igasugusesse pikkusesse. Probleeme ei ole. Ballastiga fleks on suht jäik ja kõverat alla R3-e hästi välja ei vääna. Pöörangud on normaalsed (r üle 600mm) aga kõverpöörangud on täielik pask (r=358mm). Ballasti laius on maketi jaoks ebanormaalselt kitsas (pöörangute pärast), nii et valasin sentimeetri jagu mõlemasse äärde juurde.

Rongimees Einar

Mis selle kõverrööpaga pööranguga kehvasti on? Tavapöörangud 20cm ja 20cm pikkusega ja arvan et pikem (6180/6181) siis suurema raadiusega. Mis lühemal raadius on (6141), samutu X-pöörang 6165? Olen aru saanud et jupid standardsed 200mm, (flex 4x200mm ja pikk pöörang 300mm) lõikudele ja laod kokku sobiva infra.Kas ka mürasummutuseks alla korki või mingit analoogi ladusid? Ehk soovitad ka head pöörangute dekooderit neile? Raadiuse suhtes alla R4 mul välja põhitrass otsamoodulitel ei tule. Kaalun praegu, kas osta R4 kurvid või flex nende asemele , ehk üldse kurvide ja pikkade sirgete asemele.
Ja veel küsimus- kas flexi algusesse ja lõppu on vaja originaalrööbas panna?

Kõverpöörangute mõlema kõvera raadius on 358mm ehk siis paljud Co´-Co´ tüüpi vedurid ei suuda läbida sentimeetritki (jooksevad maha).

Mingit müra summutavat kihti ma alla ei asetanud.

Fleksid kinnitasin Piko rööpakruvidega ja piisavalt tihti (augud on vabrikus ette puuritud) seega puudus ka vajadus iga kord mõne jäiga jupi ühendamiseks fleksi otsa. Fleischmann-Profi ballasti kiht annab ka ise piisavalt palju jäikust juurde.

Standardjuppide asendamine pikkade fleksidega on igal juhul majanduslikult kasulik samm. Samuti jääb tublisti vähemaks rööbaste ühenduskohti. Digiraudteel on ses suhtes suured eelised (analoog nõuab siiski üksjagu palju rööbaste jupitamist voolulõikudeks ja seega ka ühenduskohti).

Rongimees Einar

Majanduslikult maksab 4x200mm sirget 6EUR, 800mm flex 9,90EUR. Leidsin ka nipi, kus pöörangu mehanismi osa jääb varju-keerata tagurpidi.( kaob küll vist käsitsi lülitamise võimalus)

Ongi pöörang tagurpidi ja nivoo jääb ballastist alla poole. Hambatikuga saab ka käsitsi ümberlülitada, vajalik8x3 mm pilu hambatikule.

Ma ei tea mis juhtus pöörangutega kuid kodus läbisid pikad Co-Co vedurid pööranguid nii ühte kui teist pidi, siis näitusel oli täielik katastroof - vankrid lühistasid pöörangul maketi ära. Mis näitusel juhtus?

Fleischmann Profi pöörangud on kahesüsteemsed, st et neid saab kasutada ka rööpalõikude lülitina. Selleks võetakse ära 1 või mõlemad väikesed peenikesed traadid pöörangute peal rööbaste vahel. Äkki juhtus nendega midagi? Tulid lahti ja korraldasidki teatud tingimustel lühise.

Rongimees Einar

Avaldus selles et kolmeteljelised vankrid suutsid tekitada lühise - kas keskmine rattapaar puutub kokku lõikuva relsiga mis juhtub pika vankri lōikamisel kurvis? Samas kodus kōik toimis v.a. tōik et vedasin kōikide rööbaste alla kaabelduse? Vedrud on pöörangul alles ilusti, kaheteljelised ja Chme3 ja M62 jooksid samuti lühisesse, mitte nii tihti kui us staff.

Riströöpad on ju plastist, aga nö põhjad voolujuhist ning kumbki neist ei tohi omavahel ühenduses olla. Tundub, et millegipärast on või siis on riströöbas nii kulunud, et vedurirattad küünivad teise voolujuhtiva põhjaplekini.


Rongimees Einar.

Aeg jällegi maketindusega tegeleda on saabunud ning uurisisn seda lühise asja pöörangul- võtsin Co-Co veduri ja vedasin teda pöörangul kõrvalteele edasi-tagasi ning ka testri ühendasin relssidele ja avastasin lühiajalisi takistuse tekkimisi milledele ilmselt Z21 koheselt lühisena reageerib. Tundub et see sari lendab mu maketilt prügikasti ja asendan millegi muuga- aga ei teagi mis tootja omaga.

Vedrude äravõtmine muudab jah pingetuks rööpa täies pikkuses kuid kas poleks õigem lõigata katkestus sisse peale vedrusid(punane triip) sest siis minimaalne lõik oleks pingeta aga kolmeteljelised vankrid ei lühista lõiku.

Mõte pole paha - proovi järele. Umbes samast kohast lõigatakse läbi ka DCC-sõbralike voolujuhist riströöpaga pöörangutel, aga seal juhitakse siis muutuva polaarsusega(!?!) vool riströöpasse üle lüliti. Nende keeruliste lülituste algpõhjus tundub olema sama, mis Fleischmann-Profi pöörangutel.


Rongimees Einar

Mul tuleb kah vist trikke teha, eriti Kiltsi paarispöörangul nr 2/4 (vanaaegne Piltzi kaksikpöörang). Aga põhjus teine: riströöbaste vool on pannud lootused sule piisavalt tugevale liibumisele raamrööpa vastu, aga sageli kontakti ei ole ega tule ja pisemad vedurid kipuvad neil pöörangutel seisma jääma. Seega jääb üle tinutada sulgedele-vaherööbastele otsad külge ja neisse juhtida vool läbi lülitite ja releede, mille asend sõltuvuses pöörangute asendist.

KIIRE!@@
Fleischmann 6138 kurve 6tk vaja et jõuda näituseks teha miskit. Ostsn tagasi aga transport saksast võtab aega.