Sidurilugu
Minu siduripuu näeb välja selline;
- Keti ja puhvriga sidurid
- Kesk-puhver-sidurid
Küünissidurid
Teised täis-ja poolautomaatsidurid
Käsitsi ühendatavad sidurid
- Mudelraudtee sidurid haakepea järgi
Küünissidurid
Standardsidurid
Muud sidurid ja ühendusviisid
- Mudelraudtee sidurid kinnitusviisi järg
Pistiksidurid
Fleischmann´i sidurid
Piko sidurid
- Mudelraudtee siduritele Euroopas kehtivad normatiivid
Keti ja puhvriga sidurid.
Kruvisidur. Kahe puhvri ja ühe ketiga ühendus (normaalmõõdus raudteedel), ning ühe puhvri ja ühe ketiga ühendus (kitsarööpmelistel raudteedel). Tänaseni Euroopa raudteedel enim kasutatav siduritüüp.
Tasakaaluõlaga sidur. Kahe keti ja ühe puhvriga ühendus, kasutatakse kitsarööpmelistel raudteedel.
Kettsidur. See on vagonettide lihtsustatud ühendusviis (kett tõmbab ja raam on puhvrite asemel).
Kesk-puhver-sidurid
Küünissidurid.
Nimetus on otsetõlge saksa- ja inglise keelest (vastavalt Klauenkupplung ja Knucle Coupler). Siduritüübi üldnime aluseks on pealtvaates siduri sarnasus küünistava käega. Paljud uuemad sõnaraamatud annavad tüvisõna eesti keelseks vasteks vaid ühe sõna; sõrmenukk. Tõepoolest, elusuuruses vaadatuna meenutavad need sidurid ka rusikasse surutud käe sõrmenukke. Seega oli mul võimalus valida ja küünissidur tundus nimena loomulikum ja arusaadavam.
Janney- ehk AAR-tüüpi poolautomaatsidur. Iseseisvussõja veterani, major Eli Janney poolt 1868 aastal loodud sidur patendeeriti 1873 aastal. Algselt Janney-siduriks nimetatud seade vahetas Ameerikas välja seni kasutusel olnud poldi ja pesaga siduri. Kitsarööpmeliste raudteede jaoks on kasutusel ¾ mõõdus analoog. Tänaseks on siduritüüp kasutusel paljudes riikides üle maailma. Janney-sidur on baasmudeliks kõigi küünissidurite klassi kuuluvatele mudelitele.
SA-3 tüüpi automaatsidur (pildil 1). Janney (AAR)-tüüpi siduri põhjal väljatöötatud vene analoog, mis võeti kasutusele Nõukogude Vene raudteedel alates 1932. aastast. Täna kasutatakse seda siduritüüpi Venemaal ja SRÜ riikides, Balti riikides, Soomes, Mongoolias, Kongos, Cameroonis (loetelu pole täielik).
Norra sidur (Norwegian ehk „Meatchopper“). Norras väljatöötatud ja algselt ka sealsetel kitsarööpmelistel raudteedel kasutusele võetud sidur. Hiljem leidis kasutust ka teiste riikide raudteedel (näit. Uus-Meremaa). Siduri teine, täna ametlikult kasutusel olev nimi, on pärit rahvasuust ja tähendab tõlkes hakklihamasinat. Mis juhtus, kus juhtus ?
Tightlock ( ka APTA ja Type „H“) sidur. Eelmise sajandi 70-ndate aastate keskel Briti raudteedel kasutusele võetud hübriidsidur. Omavahel kokku kombineeritud Janney sidur ja Scharfenbergi sidur. Kasutatakse rööbasbusside juures (mitmikühendusega liinid).
Teised täis-ja poolautomaatsidurid.
Scharfenbergi sidur. Loodud Karl Scharfenbergi poolt 1903 aastal Köningsbergis. Tänaseni kasutusel üle terve maailma nii trammide, elektri- ja metroorongide, linnarongide (S-Bahn) kui ka superkiirrongide (ICE) juures.Sõjajärgsetel aastatel oli kasutusel ka Tallinna elektriraudteel, kui seal sõitsid sõjasaagina siia toodud ja elektrirongideks ümberehitatud Berliini linnarongi (S-Bahn) vagunid. Nagu Janney sidur, nii on ka Scharfenbergi sidur baasmudeliks paljude uute siduritüüpide väljatöötamisel.
Dellner (pildil 2) - Scharfenbergisidurialusel loodud väga sarnane, kuid väiksem ja kergem ning mõeldud kasutamiseks trammidel.
Wedgelock – linna- ja linnalähirongide sidur.
BSI (Bergische Stahl Industrie) sidur. Ühinenud kuningriigi diiselrongidel kasutatav kompaktsidur.
GF – sidur. Saksamaal linnalähirongidel, Inglismaal mitmeosalistel diisel- ja elektrirongidel.
Auk-pulk-sidur (Budd Pin and Cup Couplers). Linna- ja linnalähirongid.
Käsitsi ühendatavad sidurid.
Trompet-sidur (pildil 3). Kasutatakse trammidel
Lehtersidur. Trammid ja kitsarööpmeline raudtee
Alberti sidur (pildil 4). Trammid
+GF+ tüüpi sidur (pildil 5). Trammid.
Pesa ja poldiga sidur (Pin and Cup Couplers) (pildil 6). Üle maailma levinud lihtne ühendamisviis. Oli enne Janney –siduri kasutusele võtmist Ameerika raudteede standard sidur.
Mudelraudtee sidurid haakepea järgi.
Küünissidurid.
Küünissidur. Raudteedel kasutatavate Jannei-, AAR-, ja SA-3 sidurite analoog, millede kohta kasutatakse inglisekeelset üldterminit Knucle couplers. Kui on vajadus rääkida täpsemalt mõnest konkreetsest mudelist, siis nimetatakse tootja ja markeeringu järgi. Euroopas on sama teed läinud Fleischmann, kelle küünissidurid kannavad nime „Fleischmann-Profi-(kinnitusviis) sidur“. Claw Couplers on Roco vähelevinud küünissiduri ingliskeelne nimi. Natuke üllatavad sakslased, kes kasutavad nimetuse Kadee sidur asemel nime Klauenkupplung (küünissidur).
Sergenti sidur. Frank Sergenti poolt toodetav ja rahvusvaheliselt tuntud küünissidur.
Kadee sidur ehk Magne-Matic (pildil 7). Ilmselt viimaste aastakümne suurim muutus mudelrongide maailmas, mille võidukäik on alles pooleli. Algselt H0 jaoks loodud automaatsidur on nüüdseks kasutusel ka suuremate mõõtkavade (O, On3,On30) ja väiksemate (N, Z) juures. Ka Euroopa vallutamine on käsil – müügil on NEM 362 ühilduvad haakepead (pildil 7).
Kadee sidurid on olemas juba ka Eestimaal ja ajaga tuleb neid kindlasti juurde. Seepärast avaneb nupu „Kasulikud lood“ alt artiklite sari „Kadee sidurid“. Seal on kirjas ka kõik vajalik - tööpõhimõte, erinevad tüübid ja vajalikud numbrid.
Standardsidurid.
Selle jaotuse all käsitlen erinevate maailmamaade ja rongiformaatide tootja poolt külge pandud varustust. Erandina puuduvad siit Fleischmann´i sidurid, kuna nende süsteemi peab nii-kui-nii eraldi tutvustama.
Lukustava sangaga sidur (pildil 8). Euroopa standard (NEM 360). Koosneb kahest osast; alumine on liikumatu etteulatuv konks ja pealmine on alla-ulatuva lahtihaakimisvardaga üles-alla liikuv lukustussang. Tähelepanu! Ei kuulu Fleischmann´i rongide standard-varustusse.
Lukustava haakekonksuga sidur. Briti regiooni OO mõõdus raudteede standard. Euroopas kasutas seda siduritüüpi Fleischmann (pildil 9 - endine standard-varustus). Ehituselt on see siduritüüp lukustava sangaga siduri pea-peale pööratud variant. Alumine, liikumatu osa on sangaga ja ülemine, liikuv osa on haakekonksuga.
Haakesarvega ehk X2F sidur (Horn-Hook Coupler). USA mudelraudteede standard-varustus ja kauaaegne kasutajate lemmik. Tänaseks on aga taandunud Kadee sidurite võidukäigu ees.
TT kahe sangaga sidur (vana standard – pildil 17). Euroopa mudelitel alates TT rongide tootmise algusest.
TT lukustava konksuga sidur (uus standard – pildil 18). HO mõõtkava eeskujul väljatöötatud vahetatavate haakepeade jaoks.
Kobaga- ehk Rapido sidur (NEM 356) (pildil 10). Üle maailma tunnustatud N formaadis rongide standard, mille erinevus on vaid nime kasutuses (Rapido-couplers on kasutusel väljaspool Euroopa mandriosa).
Muud sidurid ja ühendusviisid.
Universaalsidur. Roco HO sidur, mis ühildub mitme eri tüüpi haakepeaga.
Veokonksu ja rõngaga sidur. Eriti primitiivne väikelastele ehitatud rongidel kasutatav kinnitusviis (haak ühel vagunipoolel ja pesa teisel).
Kruvisidur. Päris raudteedel kasutatava siduritüübi analoog Märklini 1 formaadis rongide jaoks. Ei ole standardvarustuses, kuid friikide jaoks alati saadaval.
Kettsidur. Kasutusel tööstuslikel kitsarööpmelistel raudteedel ja teistel väliraudteedel vagonettide ühendamiseks (jutt käib ikka mudelraudteedest).
Jäik ühendus ehk lattsidur (pildil 12). Euroopas kasutatav pistiksiduri haakepesadesse ühendatav kahe otsikuga vidin. Selliselt kokkuhaagitud rongi ei saa mängu käigus lahutada. Näituse makettidel on aga „ise-mittelagunevad-rongid“ elu küsimus. Oma kogemustest räägin.
Püsikinnitusega haakepead. Piko lahendus „ise-mittelagunevate-rongide“ ühendamiseks. Kui jäiga ühenduse korral on kaks haakepesa ühendatud ühe latiga, siis Piko lahenduse korral on mängus kaks haakepead, mis ei allu lahtihaakimis-seadmetele ega lase end mõjutada tee iseloomust (tõusunurgad, kurvid).
Scharfenbergi sidur (pildil 13). Väga tõsimeelsetele kollektsionääridele on saadaval mitu versiooni (kinnitus NEM 362 või kitsarööpmelistele).
Trompetsidur kollektsionääridele (mõõtkavad HO, HOm ja HOe).
Fleischmanni N-sidur (uus – pildil 11).
Mudelraudteede sidurid kinnitusviisi järgi.
Pistiksidurid ehk vahetatava haakepeaga sidurid (NEM 362). Ainult Euroopas kasutatav standard, kus kogu siduri mehhanism koosneb 2 või 3 osast. Vagunipoolne kinnitus lõppeb standardmõõdus haakepesaga (pildil 16), millesse on võimalik sisse lükata erinevat tüüpi haakepea (küünissidur – pildil 14, lukustava sangaga sidur – pildil 8, lukustava haakekonksuga sidur – pildil 9, lattsidur – pildil 12, Kadee sidur - pildil 7, jne). Kolmas osa (pildil 15) on kasutusel siis, kui on vaja korrigeerida vagunipoolse kinnituse ja siduri töökõrgust.
Siduritüüp on kirjasõnas kergesti äratuntav: liitnimes on alati sees sõna kurzkupplung või steck…(Fleischmann). Kui nimes tunnussõna puudub, on reeglina juures viide NEM 362.
Fleischmann´i sidurid. See firma kasutab 4 sorti haakepäid; lukustava sangaga sidur, lukustava haakekonksuga sidur ja küünissidur. Neljas sort, mida ma ühegi teise firma toodangu nimekirjades kohanud ei ole, on mägiraudteede küünis-pistiksidur (Profi-Steckkupplung). Vagunipoolseid kinnitusi on kasutusel kaks; tihvtiga (Schlitzkupplung) ja tapiga (Zapfenkupplung). Viimase juurde kuulub ka kinnituskruvi, aga … lühike nimi, ilus nimi. Uuele Eurostandardile vastavaid pistiksiduri pesaga vagunikinnitusi on seega mõlemat sorti ja kogu sortiment üldse on kõikvõimalikud haakepeade ja kinnitusviiside kombinatsioonid. Veduritel on need tihvt-või tappkinnitusega, vagunitel aga (olenemata kinnitusviisist) vahetatava haakepeaga. Tehase väravast saadetakse kaup välja küünissiduritega (pildil 14) ja nimetus algab sõnadega „Fleischmann-Profi-…“.
Piko sidurid. Firma vahetas oma standardsiduri välja 1992 aastal. Enne seda oli kasutusel lühikese õla ja lukustava sangaga sidur (Pin 78/01) ja pika õla ja lukustava sangaga sidur (Pin 78/02). Uus standard on lukustava sangaga pistiksidur (Pin 78). Need „pinnid“ on Piko enda kataloogides kasutatav markeering. Lisaks kasutab Piko teksti sees vahetatava haakepeaga pistiksiduri kohta nimetust „Normschacht“.
TT sidurite vana kinnitusviis (pildil 17) ja uus (pildil 18). Haakepead on saadaval nii vanade kui uute kinnitusviiside jaoks.
Universaalsidur. LGB (1:22,5) aiaraudteedel kasutatav kinnitusviis, mis sobib nii reisi- kui ka kaubavagunitele.
Mudelraudtee siduritele Euroopas kehtivad normatiivid.
NEM 351 – Sidurite üldandmed
NEM 356 – Kobaga pistiksiduri mõõdud (mõõtkava N).
NEM 357 N siduri haakepea kinnitus õlale
NEM 359 – Sidurid mõõtkavas TT
NEM 360 – Lukustava sangaga siduri mõõdud (mõõtkava HO).
NEM 362 – Vahetatava haakepeaga siduri ehk pistiksiduri mõõdud. Kehtib mõõtkavadele HO, S ja O.
NEM 363 – Vahetatava haakepeaga siduri ehk pistiksiduri vaheõlad.
NEM 365 – Sidurid mõõtkavas O.
