Rongilugu.

Reisirongid

Põhilised kategooriad on linna- ja linnalähirongid, kohalikud rongid, kaugesõidurongid, kiir- ja poolkiirrongid ning postirong. Eraldi tuuakse Euroopa rongiliikluses välja linnadevahelised kiirrongid (IC ja ICE) ja riikidevahelised kiirrongid (TEE).

Liiklussageduse järgi liigitatakse rongid alaliselt liikuvateks rongideks, eri- ja lisarongideks ning puhkusteperioodi lisarongideks.

Saksakeelse määratluse Pendelnzug ja Wendezug eestikeelseks vasteks kasutan sõna „süstikrong“. Esimene neist on diisel-või elektrirong ja teine veduri ja juhtvaguniga rong. Olenemata koosseisust sõidavad need tiheda liiklusgraafikuga linna- ja linnalähiliinidel. Eestis kuuluvad selle määratluse alla Tallinna lähiümbrust teenindavad elektrirongid.

Kaubarongid.

Kuna Euroopa mudelraudteed on eelkõige Saksa raudteede koopiad, siis võtan kategooriate nimetamisel aluseks ka sakslaste endi määratlused.

Kiirkaubarong, riikidevaheline kiirkaubarong (TEEM), kiirendatud kaubarong, konteinerrong, marsruutrong, kerge kaubarong, kohalik kaubarong, väljaveorong, ülekande(kauba)rong, tühjadest vagunites kaubarong, alaliselt liikuv kaubarong.

Erirongid.

Segarong / kauba-reisi- või reisi-kaubarong. Ingliskeelses maailmas vahet ei tehta. Olenemata koosseisust (reisivagunid kaubarongi sabas või kaubavagunid reisirongi sabas) kasutatakse ühtset nime „Mixed Train“. Erinevus on tähtis saksakeelses maailmas.

Raudtee hoolduse ja remondiga seotud rongid on majandusrong, töörong ehk ehitusrong, remondirong, päästerong, tuletõrjerong.

Sõjaväega seotud rongid on soomusrong, sõjaväeešelon ja sanitaarrong.

Veel kohtab mõisteid tehnilise rikkega vagunitest rong, õpperong ja ainult veduritest (ilma vaguniteta) koosnev rong.

Nimetuse „linna elektritransport“ alla mahuvad ära veel linnaraudtee, trammid, metroorongid, translohr-trammid ja funikulöörid.