Standarditest

Esimene standardeid ühtlustav organisatsioon NMRA kutsuti kokku Ameerikas 1935 aastal, Austraalia AMRA 1951 aastal ja Euroopa MOROP 1954 aastal. Ettevõtmise eesmärk oli luua mingigi kord kaootiliselt arenevas mudelraudteetööstuses. Mitme mõõtkava tee poeletile lõppeski kohe peale standardite kehtestamist. Fännid hakkasid eelistama formaate, millel sai kasutada erinevate firmade ronge ja rööpaid ning mille lisavidinate valik (majad, loodus, figuurid jm.). oli suurem.

Igal mudel on mingi prototüübi koopia. Standardite üks rolle ongi erinevate mõõtkavade sidumine prototüübiga. Erinevaid kategooriaid on mitu - peale standardlaiusega raudtee on mitmed piirkonniti erinevad kitsarööpmelised raudteed ja mõnel pool ka laiarööpmelised raudteed. Nende eristamiseks on standardites väljatöötatud mitu erinevat indeksite süsteemi.

Standarditel on soovituslik iseloom. Alati võib kasutada ka mõne teise piirkonna standardeid või luua uusi. Näiteks lähevad Ameerika ametlikud (NMRA) standardid vaid osaliselt kokku Ameerika klubide ja fännide koostatud loendiga. Vastuse sellele erinevusele leiame NMRA standardi S-1.2 pealkirjast: ”Populaarsete mudelraudteede standardid”. Seega tuleb kõigepealt saada populaarseks, ja alles siis on asja ka ametlike standardite nimekirja.

Kõige üksikasjalikumad ja laiahaardelisemad on Euroopa NEM ja Ameerika NMRA standardite paketid. Tagasihoidlikumad on Briti BRMSB normatiivid. Minule kättesaadav Jaapani „J“-skaala notariaalselt kinnitatud standard tähendab vaid 1:80 rongide sobitamist 1:87 mõõtkava rööbastele (ka kitsarööpmelistele).

Üheselt on liigitatud standardite nimekirja vaid tubased mudelraudteed. Õue-ja aiaraudteede ning susladega („Live Steam”) on nii ja naa. Ameerika NMRA standardites on õue- ja aiaraudteedele pühendatud eraldi peatükk (S-1.3), teistes regioonides asuvad nende mõõtkavad ja rööpalaiused ühel lehel tubaste mudelitega ja täpsemad andmed asuvad erinevate klubide ja piirkondlike ühenduste kodulehel.

„Live Steam” reeglite ühtlustamisega tegeleb „IBLS” (International Brotherhood of Live Steamers), kellega koostöös on valminud paljud organisatsioonide ja entusiastide kodulehed. Euroopa uusim (2006) ja üksikasjalikum materjal on „Dampf-Bahn-Standards für Maβstab / Spurweite, Gleis und Radsatz u.a.” (lühendatult DBS), mille on koostanud Gerhard Karl (Mainz, Saksamaa).

Täiesti omaette valdkond on „Miniraudteed” rööpalaiusega 315 mm ja 381 mm. Mudelraudteede ritta nad enam ei mahu, aga raudteede kategooriasse veel ka mitte. Samas on need sageli ära märgitud klubide ja asutuste „Live Steam” mudelraudteede nimekirjas.

Standardite erinevad süsteemid.

Suurem osa mudelraudteedest on mõõtkavapõhised – kitsarööpmeliste raudteede kujutamisel jääb mõõtkava samaks ja väheneb rööpalaius.

Lustisuslade ja vahel ka aiaraudteede puhul koostatakse süsteem hoopis rööpalaiuste põhjal – kitsarööpmeliste kujutamisel jääb rööpalaius samaks ja rongid suurenevad. Teisisõnu – mida suuremate mõõtudega rong, seda kitsamat raudteed see kujutab.

Mis need standardid ikkagi siis on? Arvan, et kokkulepped ja praktilised soovitused. Kokkulepe puudutab kõigepealt tootjaid – nii ühilduvad erinevate firmade värgid omavahel ja kasutajad teavad ka, millega arvestada. Praktilised soovitused on kasutajatele ja kergendavad maketi ehitamist, sest paljud arvutused (mõõdud) on juba teiste poolt ära tehtud.

Standarditest veel.

Palju ei puudunud, et oleks selle osa pealkirjaks pannud „Kõverpeeglid“. Regioonide standardite erinevused on suured ja nii mõnigi asi paistab seetõttu hoopis uues valguses. Oma osa moonutustesse lisab kahtlemata ka tootjate jaht müügiedule.

Alustan Ameerikast, kus stardikate väikseimad raadiused on 457mm ja 482,5mm (ongi 2 varianti). Euroopa paistab oma 356,5mm-ga Ameerika kõrval eredalt silma aga veerem, on tihtipeale vägagi ühesugune.

Paljud Ameerika standardid on tähisega „RP“ (Recomended Practice) ja need soovitused ühendavad endas nii stiilimängu kui ka veeremi tehnilisi nõudmisi kõveratele. Võtan võrdluseks Piko HO 4-teljelise reisivaguni pikkusega 244mm. Ameerika järgi oleks sellele vagunile sobiv miinimum-raadius 679mm aga Piko kataloogis on selgelt kirja, et r358mm. Varasemalt toetasid sellist väikest mõõtu ka Euroopa normatiivid (NEM103), aga aastal 2016 tehti korrektuur ja standardid läksid kraadikese kangemaks. Euroopa kõverate teine standard (NEM 111) pakub eelnimetatud Piko vagunile sobivaks raadiuseks 495mm ja rohkem, aga see (NEM 111) ongi stiilimängu austajale ja kogenud maketiehitajale mõeldud standard.

Olemegi jõudnud Euroopa lubatud mõõtude haige koha juurde – tootjad pakuvad välja uskumatult väikeseid kõverate raadiusi, millel veerem sõita suudab. Jah, sõidab küll, aga kuidas? Tihtipeale nii, et tükid taga.

Konkreetne näide Fleischmanni 2-teljeliste reisivagunitega, mille väikseimaks kõveraks on lubatud r358mm. Praktiline kogemus ütleb, et rööbastel toimub sõna otseses mõttes vaguni lõhkumine ja aastaga olid vaguni rataste pesad ovaaliks kulunud ning rataste ääred käisid vastu vagunikasti põhja. Plommisin „augud“ ära ja vagunid on juba aastaid rööbastel edasi sõitnud.

Nende 2-teljeliste vagunitega on nii, et kuni aastani 2016 polnud kusagil märki neile tegelikult sobivatest kõveratest. Alles nüüd on NEM 111 lehele ilmunud tabel nende vagunite kohta. Sealt selgub, et arvutades juuresoleva valemi järgi, sobivad 2-teljelistele reisivagunitele kõverad r940,5mm ja rohkem!!!

Aastal 2017 aitasin üles panna ühte Piko analoog-stardikat ja kohustusliku vagunina oli komplektis ka üks 2-teljeline pika vagunikastiga vagun. Sõitis küll, kui aeg-ajalt rööbastele tagasi aidata, aga eks need stardikad olegi tihtipeale ebaõnnestunud mudelite ja mõtlemise mahamüümise võimalus.

Minu vihje kõverpeeglitele ei tekkinud vist tühjale kohale.

Üks tähelepanek on veel ja see puudutab Kadee sidureid. Tootja enda soovitus HO-mõõtkava jaoks on r600mm ja rohkem. Sellest jääb ekslik mulje, et see on mõeldud vaid ameerika mudelitele (neil teised vagunid ja sidurite paigaldusviisid). Kogemus Mänguasjamuuseumi maketilt ütleb, et Kadee sidurite töövõime sõltub kombinatsioonist, milles on oma osa vaguni pikkusel ja  kõvera raadiusel.

1.  4-teljeline kaubavagun (klass A ehk pikkus alla 230mm) + Kadee sidur #18 + rööpad R3
   (484mm)  = sõit ilma probleemideta.
2. 4-teljeline reisivagun (klass B pikkusega 230-278mm) + Kadee sidur #18 + rööpad R3
   (484mm) = isekatkestused (siduripea murrab pesast välja).

See on siis näide kahe erineva regiooni standardite ja tavade kokkusobimise kohta.